Bergara aldeko hiztegia
astúndu.
(b).
da
du
Aditza.
Ponerse pesado, aumentar de peso.
“Egurra, busti ezkero, astundu eitten da.”
Hona hemen hitza erabiltzen den beste testuinguru batzuk: Euri onekin lurra asko astundu da./ Egualdixa asko astundu dau./ Beixa badoia astunduaz (edo umeastunduaz) eta ez etara larrera.
.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
ásun, asúna.
(a).
Izena.
botanika.
Urtica dioica.
Ortiga.
Gure bernak sarri igurtzi izan dituen landare ezaguna. Sendabelar bezala erabilgarritasuna handia du. Beltzixka denean asun beltza deitzen zaio.
.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-price-tag-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
asúnar, asúnarra.
(d).
Izena.
botanika.
Lamiun purpureum.
asunarrabixa.
Asun honek ez du pikatzen. Beste asunen inguruan egoten da.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-price-tag-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
asun-berótu, asun-berotúa.
(c).
Izena.
asun-baiñu, asun-blastio.
Asunekin emandako blastioa, zenbait gaitzetarako sendagai bezala erabili ohi dena. · Azote de ortigas, método contundente usado contra algunas afecciones.
“Gripia daukakela? Ori eztok ezer. Kendu erropia ta neuk emungostat asun-berotu bat./ Gure aittajuna-zanak sarri artzen zittuan asun-berotuak.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
atabal, atabala.
Izena.
"Atabala tanbor zapal eta zabala da, gerrira lotzen da eta esku bikin jotzen da." (SB Eibetno).
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
atabalero, atabalerua.
Izena.
"Musika taldietan atabala joten dabena, ritmua jartzeko." (SB Eibetno).
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
atáju, atajúa.
(a).
Izena.
atajo.
Atajo.
“Atajutik joanda lenao aillegauko zate.”
Bidezidor zentzuan ere bai, bidezidorretik atajatu egin ohi delako edo.
.
Esamoldeak:
atajúa artu.
(b).
Atajar, coger un atajo.
“Ataju aundixa artzen da Landatik Ozaetara joateko.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
atáka, atakía.
(d).
Izena.
Labe-ahoa. Ogi, kare edo beste edozein laberena. · La boca del horno.
“Atakia zabaldu eitte akon, da geo beetik etaa karia, atakati. Cand.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
átal.
1.atal, atála.
(b).
Izena.
Gajo de naranja, diente de ajo, etc.
“Berakatz atal bat geratze jat bakarrik.”
Laranja eta berakatzena, batez ere..
2.atal, atala.
(c).
Izena.
Ipurmasaila. · Glúteo.
“Azelakotxe atalak (edo ipurratalak) dauzkan.”
Ipurratal gehiago..
ipurmatráilla.
3.atal, atala.
(c).
Izena.
adierazkorra
Mozkorra.
“Felipek kriston atala jaukan atzo.”
atxur, melokotóe, -i.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
atárramentu, atárramentua.
(d).
Izena.
Patua. · Destino, paradero.
“Azkenian gixajuak atarramentu txarra euki juan./ Azkenian eztakitt ze atarramentu izango daben.”
Atarramentu txarra edo dudazkoa..
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
áte, atía.
(a).
Izena.
Puerta.
Esamoldeak:
ate-bikotx, ate-bikotxak.
(d).
Bi orriko atea, ezker-eskuma, alegia.
“Guk atiak esaten jau, ate-bíkotxak. Don.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
- a
- ábao, -u
- abélarte
- ábixa
- adárdun
- adárzabal
- afari
- agíñetako
- agur
- aidian
- aingéru lóra
- aitta-órde
- aitz-pérretxiku
- áixkora-kérten
- aizkoletxe
- akábera
- akulugáiñ
- alánbre-ési
- álbo
- álde
- ále
- alían egon
- alkórtu
- alperréko
- amabíko-txíki
- ámar
- amen
- amór própixo
- anaitzáko
- andi
- ángailla
- ánjelus
- ankámiñ
- ansuategi bedar
- ántz
- aóko
- apáluna
- ápenas
- aprezíau
- ar
- Arámaixo
- arazo
- árbola-sústar
- ardi-esne
- area, arearri
- argialboko
- ári
- arkaboz
- arlotekeríxa
- áro
- arra-árra!
- arrakátu
- árrantxo, -u
- arratára
- arráza-txákur
- árri
- árrio
- árrosko
- artálasto
- ártaxee
- arto-gári
- artzaiñ
- ási
- aspáldi
- astáputz
- asto-ganáu
- ástun
- atebikotx
- atezúlo
- atxillo!
- atzé-bikotx
- atzeskulari
- áundiki
- aurreko pareta
- áuskalo!
- autsi, autsa
- azabúru
- azbéte
- azkei
- azpijorria
- azúnberdiko