Bergara aldeko hiztegia
apáluna, apálunia.
(d).
Izena.
Eibar.
"Porción o parte rebajada de una cosa.
“Burpill onek apalunia dau eta salto eraitten detsa burdixari.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-location-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
apápa.
(a).
Adberbioa.
haur hizkera
Haur-hizkeran, etxetik kanpora. · En el lenguaje infantil, fuera de casa.
“Hodeitxok apapa joatia nai dau, ta jantzi zuk pe botak./ Ama apapa dago.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
apárato, -u, apáratua.
1.apárato, -u, apáratua.
(a).
Izena.
Aparato.
“Etxia aparatoz beteta dauke.”
2.apárato, -u, apáratua.
(c).
Izena.
Itxurakeria. · Pompa, ostentación.
“Frontoi koxkor bat inaguratzeko ainbeste aparato biarrik etzeuan./ Arrokerixia ta aparatua ugari, eta ganora gutxi”
3.apárato, -u, apáratua.
(c).
Izena.
adierazkorra
Bicho, elemento.
“Aparato ederra eindda ago i!”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
apárejo, apárejuak.
(d).
Izena.
Aparejos. Se dice, sobre todo, de los arneses del asno o del caballo.
“Astuan aparejuak. Don.”
APAREJO EDERRA IZAN. esap. Bitxo ederra izan.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
apárt, apárta.
(b).
Adjektiboa.
Ederra, bikaina. · Estupendo, -a, hermoso, -a, extraordinario, -a.
“Everestera joateko aukera aparta izan neban, baiña pasaporteik ez./ Beixa aparta daukau saltaixan./ Aurtengo udia ezta apart-aparta izan. ”
Mugatuan ia beti..
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
apartámentu, apartámentua.
(c).
Izena.
Compartimento.
“Arkía, trojía da kutxía. Aundixa zanian, ankaduna, kutxian forman, ola erdittik apartamentuekiñ, ari arkia esate jakon. Don.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
apártau.
1.apártau.
(a).
du
Aditza.
Banatu. · Apartar, separar.
“Burrukan zebitzenak apartatzera juan, da kristonak emun zotsen.”
sepárau, banatu.
2.apártau.
(b).
du
Aditza.
Aukeratu. · Elegir, escoger.
“Apartaizu geixen gustatzen jatzun jertsia, neuk erregalatzen dotsut eta.”
3.apártau.
(b).
da
Aditza.
Separarse, divorciarse.
“Andra-gizonak aspaldi apartauta dare./ Apartatzekotan ei dabitz.”
sepárau.
4.apártau.
(b).
da
Aditza.
Aldendu. · Alejarse, separarse.
“Etzan atsalde guztia aman ondotik apartau./ Goizian apartau giñan da ezkiñuan gaberarte alkar ikusi.”
sepárau.
5.apártau.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
apárte.
1.apárte.
(b).
Adberbioa.
Urrun. · Lejos.
“Uberatik bastante aparte eitten da Anguzar./ Olako kalamidadiak etxe ingurutik aparte obe.”
Esamoldeak:
aparte ibili edo izan ez.
(b).
Urrun izan ez.
“Lagunei bota kulpia, baiña eu be ez itzan aparte izango.”
2.apárte.
(b).
Adberbioa.
Bereizirik, bakarrik.
Esamoldeak:
apárte lága.
(b).
Berezita utzi.
“Sagar ustelak aparte laga. ”
apárte éuki.
(b).
Berezita izan.
“Kajako diruak aparte dauzkat. ”
apárte ártu.
(b).
Norbait taldetik aldendu, hitz egiteko edo.
“Neskatillia aparte artu neban da gauzak garbi esan notsan.”
3.apárte.
(c).
Juntagailua.
Izan ezik. · Excepto.
“Sukaldiaz aparte, etxe geixena erre jakue./ Len esandakuaz aparte mutill ona da./ Ortik aparte eztaukat ezer esateko.”
ZEREZ edo ZERTATIK aparte.
.
4.apárte.
(b).
Juntagailua.
Gainera. · Además.
“Lenguaz aparte beste problema bat pe badauke.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
apárte ártu.
(b).
Norbait taldetik aldendu, hitz egiteko edo.
“Neskatillia aparte artu neban da gauzak garbi esan notsan.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
apartéko, apartekúa.
(b).
Izenlaguna.
Berezia edo aparta dena. · Extraordinario.
“Natibittate eguneko bazkaixa apartekua izate zan./ —Ze berri? —Eztago aparteko berririk./ Biotzerriak nago, eztou aparteko bazkairik ein baiña”
ZEREZ edo ZERTATIK aparte.
.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
ápatx, apátxa.
(c).
Izena.
Abere azazkala, hau bikoitza denean, ardi, txerri edo behietan bezala. Zaldiek-eta bakarra dute eta honi pelu deitzen zaio. · Pezuña de animal, cuando ésta es doble.
“Ardixak apatxak eukitze jittuk eta zaldixak, berriz, pelua.”
Apatxetako miñ edo ankamiñ deitzen zaio ardien hanketako gaitzari..
Esamoldeak:
apatxak euki.
(c).
Esapidea.
Tener (o ser un) manazas.
“Orrek eztittuk eskuak, orrek apatxak dittuk.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
ápatxi eiñ.
(b).
du
Aditza.
haur hizkera
apatx eiñ.
Eseri. Haur-hizkeran, batik bat. · Sentarse.
“Apatxi eiñ nere altzuan, otsuan ipuiña kontaukotsut eta. ”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
apaztu.
(d).
Aditza.
Oñati.
"Enfriar o mezclar la leche u otro líquido echándolo repetidas veces de un recipiente a otro desde cierta altura." (Izag Oñ).
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-location-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
ápea, ápeia.
(b).
Izena.
Pinu eta eukalipto arbolen enbor mehe samarrak, motz ebakirik papergintzarako saltzen direnak. · Troncos bastante delgados, generalmente de pino o eucalipto, que sirven para la fabricación de papel.
“Bizimodua gora ta apeian preziua bera./ Apea pillia jausi jako kamioiai tranguan.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
ápelo.
(d).
Izena.
Zaldian (jarri) azpian ezer ipini gabe. · A pelo.
“Neuk esango neuke, “Joño, ápelo jarri aiz?” Don.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
- a
- ábao, -u
- abélarte
- ábixa
- adárdun
- adárzabal
- afari
- agíñetako
- agur
- aidian
- aingéru lóra
- aitta-órde
- aitz-pérretxiku
- áixkora-kérten
- aizkoletxe
- akábera
- akulugáiñ
- alánbre-ési
- álbo
- álde
- ále
- alían egon
- alkórtu
- alperréko
- amabíko-txíki
- ámar
- amen
- amór própixo
- anaitzáko
- andi
- ángailla
- ánjelus
- ankámiñ
- ansuategi bedar
- ántz
- aóko
- apáluna
- ápenas
- aprezíau
- ar
- Arámaixo
- arazo
- árbola-sústar
- ardi-esne
- area, arearri
- argialboko
- ári
- arkaboz
- arlotekeríxa
- áro
- arra-árra!
- arrakátu
- árrantxo, -u
- arratára
- arráza-txákur
- árri
- árrio
- árrosko
- artálasto
- ártaxee
- arto-gári
- artzaiñ
- ási
- aspáldi
- astáputz
- asto-ganáu
- ástun
- atebikotx
- atezúlo
- atxillo!
- atzé-bikotx
- atzeskulari
- áundiki
- aurreko pareta
- áuskalo!
- autsi, autsa
- azabúru
- azbéte
- azkei
- azpijorria
- azúnberdiko