Bergara aldeko hiztegia
aóko sóiñu, aóko sóiñua.
(c).
Izena.
Ezpainetako soinua. · Filarmónica.
“Tomas Markik ederki jote juan aoko soiñua./ Batek aoko soiñua jo ta beste danak korruan dantzan.”
Sin. ezpanetako soiñu. .
filármonika.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
aóko gózo, aóko gozúa.
(c).
Izena.
Buen sabor de boca.
“Gure aittajuna zanak pastela janda gero etzeban kafeik artzen aoko gozua ez kentzearren.”
aóko zátar.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
aóko zátar, aóko zatárra.
(c).
Izena.
aoko lakar.
Mal sabor de boca.
“Astelen goizetan mantzanillia artzen dot aoko zatarra kentzeko.”
AOKO LAKAR ere bai antzeko esanahiaz..
aóko gózo.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
ao-lúrrun, ao-lurrúna.
(d).
Izena.
Ahoko usain txarra. · Halitosis, mal aliento.
“Persona batzuk ao-lurrun izugarrixa izaten dabe./ Konfesatzera joan nitzanian atzeraka botatzeko moduko ao-lurruna zeukan abadiak.”
Galdu samartua. Aóko usain txarra entzuten da orain.
.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
áopeko, áopekuak.
(c).
Izena.
Isilean kontatzen diren sekretuak. · Confidencias.
“Aspaldixan zure arreba bixak egundoko aopekuak dauzke. ”
Aopekuak EUKI gehienetan. Aopeko kontuak EUKI ere bai..
ixíl-kóntu.
Esamoldeak:
áopekotan ibíli, jardun.
(c).
Esapidea.
Elkarri isil-misilka hizketan ari. · Andar cuchicheando.
“Joxepa ta Antoni aopekotan ibilli die meza ostian, da itxuria badago zeoze. ”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
aór.
(d).
Interjekzioa.
Hara hor.
“Aor etxia, nai bozu jun. Aniz.”
Esamoldeak:
aór ba.
(d).
Interjekzioa.
or ba.
Hara hor bada. · He ahí pues.
Egindako baieztapena sendotzeko erabilia..
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
ao-sápai, ao-sapáixa.
(b).
Izena.
Aho-sabaia, aho barruaren goi partea. · Paladar.
“Ao-sapaixa erre jat esne berogixa eratearren.”
ohar bat
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
aózabal, aózabala.
(b).
Adjektiboa.
Esan behar eztakoak edo ganoragabekokeriak esaten dituena. · Imprudente en el hablar.
“Eziozu kasoik eiñ, aozabal utsa da ta.”
Esamoldeak:
aozabalik egon, geratu.
(c).
Esapidea.
Txundituta, liluratuta egon, geratu.
“Aozabalik egon giñustan denpora guztia Azoreetan ango paisajiakin.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
aózabalka.
1.aózabalka, aózabalkia.
(b).
Izena.
Bostezo.
“Konferentzia aspergarri artan, dana zan aozabalkia ta lozurrunkia.”
2.aózabalka.
(b).
Adberbioa.
Bostezando.
“Goiz guztia aozabalka pasau dot.”
arrósinka.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
ao zatarréko, ao zatarrekúa.
(c).
Adjektiboa.
ao zatar.
Malhablado, -a.
“ Erdeldun orrek e, ao zatarreko jentia dala, beti maldeziñua ta, zea ta. Don./ Ao zatarra don auraxe be ba, solamentian.”
Sin. min zikiñeko..
mín zatarréko.
mín garbíko.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
apai.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
ápaiñ.
1.apáiñ, apáiña.
(d).
Adjektiboa.
Txukuna, dotorea. · Elegante.
“Oso gizon apaiña zan. ”
Gutxi erabilia. Adberbio gisa gehiago.
.
dotóre, txukun.
2.apaiñ.
(c).
Adberbioa.
Txukun, dotore. · Elegante.
“Jai egunetan, apaiñ-apaiñ jantzi tta mezetara juaten giñan.”
txukun, dotóre.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
apáinddu.
1.apainddu.
(c).
da
du
Aditza.
Dotore jarri. · Adornar(se), poner(se) elegante.
“Erromeixara juan aurretik, orduan be eitten giñuzen alegiñak apaintzeko./ Kardia artu ta apaindduizu beixa ferixara eruateko.”
Esamoldeak:
altáre nausixán modúan apáindduta.
(c).
Esapidea.
Dotore jantzita, orraztuta, pintatuta, doazen emakumeengatik esan ohi da, ironiaz edo kritika guraz. · Adornada como el altar mayor. Dícese de las mujeres muy preparadas, con sorna.
“Ezkondua izan arren or ikusikon edozein astegun buruzurittan altare nausixan moduan apaindduta./ Bai neska, ezautukozu, altare nausixan moduan apaindduta ibiltzen dan puxika bat. ”
2.apainddu.
Aditza.
Botatako egurrari adaxkak kendu.
“Arek botatakuen, trixkia esate ako, urrengo apainketia, arek apainddu. Jose.”
triskau, sóilddu.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
apainduríxa, apaindurixía.
(c).
Izena.
Apaingarria, edergarria. · Adorno.
“Gure gazte-denporan etzuan oin beste apaindurixa, baiña orduan be eitten giñuzen alegiñak dotoretzen./ Andra orrek etxon ibiltzen astegunian be apaindurixa faltaik.”
apaingárri.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
apainketa.
1.apainketa, apainketia.
(c).
Apaintze jarduna.
2.apainketa, apainketia.
(d).
Botatako egurren adar ebatea. · Operación de despojar de ramas la leña derribada.
“Ori aiskoriakin botatze zan beintzat; arek botatakuen urrengo apainketia, arek apainddu; trixkia esate ako ari, eta aura einddakuen ebaitze zan egurra. Jose.”
triska.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
apála, apalía.
(b).
Izena.
apal, apalda.
Balda, estante.
“Erropak ondo tolostu armaixo-apaletan./ Sukaldeko apalan aaztu jat giltzak./ Apaldak pai, apaldak. Bigarren apaldan dare. Don.”
Arasa eta apala sinonimo antzera erabiltzen dira gaur. Dena dela, paretan daudenak, platerak, apaingarriak eta horrelakoak uzteko, gehiago dira arasa eta armarioetakoak apala..
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
apáldu.
1.apáldu.
(d).
da
du
Aditza.
Umildu, mantsotu. · Amansar(se).
“Gaztetan elementu edarra izandakua da baiña aspaldixan majo apalduta dago./ Arrokerixa ugari dabik oiñ, baiña ikusikok, soldauxkan apalduko abe.”
otzándu, mantsótu, umílddu.
2.apáldu.
(d).
da
Aditza.
Pilan dagoen belarra berez bajatu. Berdin garoa, lurra, etab. · Abajarse, reducirse por su propio peso la altura de un montón de hierba, por ej.
“Pillan dagon bedarra denporiakin apaldu eitten da.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
- a
- ábao, -u
- abélarte
- ábixa
- adárdun
- adárzabal
- afari
- agíñetako
- agur
- aidian
- aingéru lóra
- aitta-órde
- aitz-pérretxiku
- áixkora-kérten
- aizkoletxe
- akábera
- akulugáiñ
- alánbre-ési
- álbo
- álde
- ále
- alían egon
- alkórtu
- alperréko
- amabíko-txíki
- ámar
- amen
- amór própixo
- anaitzáko
- andi
- ángailla
- ánjelus
- ankámiñ
- ansuategi bedar
- ántz
- aóko
- apáluna
- ápenas
- aprezíau
- ar
- Arámaixo
- arazo
- árbola-sústar
- ardi-esne
- area, arearri
- argialboko
- ári
- arkaboz
- arlotekeríxa
- áro
- arra-árra!
- arrakátu
- árrantxo, -u
- arratára
- arráza-txákur
- árri
- árrio
- árrosko
- artálasto
- ártaxee
- arto-gári
- artzaiñ
- ási
- aspáldi
- astáputz
- asto-ganáu
- ástun
- atebikotx
- atezúlo
- atxillo!
- atzé-bikotx
- atzeskulari
- áundiki
- aurreko pareta
- áuskalo!
- autsi, autsa
- azabúru
- azbéte
- azkei
- azpijorria
- azúnberdiko