Bergara aldeko hiztegia
aizkoletxe.
1.aizkoletxe, aizkoletxia.
"Aizkorak gordetzeko kutxia." (SB Eibetno).
2.aizkoletxe, aixkoletxia.
"Aizkoren heldulekua." (SB Eibetno).
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
aizótz, aizótza.
(c).
Izena.
aiótz.
Aiotza. Kerten luzedun igitai antzekoa, sasiak ebakitzeko erabiltzen dena. · Especie de hoz con mango largo que se utiliza como machete.
“Goazen aizotza artu ta arantzak ebaitzera.”
Bada beste bat txikia, esku bakarrekin erabiltzekoa, podaketarako eta. Sin. marrajo (Oñ.).
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
aizpurutxu, aizpurutxua.
(argot). Marihuanarekin edo hatxisarekin egindako zigarroa. · Peta, canuto.
“Hire etxian hartutako marijuania mundiala jaok, aizpurutxu batzuk erre eta edarra atxurkillia harrapau giñuan. (TSE Berb)”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
aiztatzáko, aiztatzákua.
(d).
Izena.
Ahizpaordea. · Hermana adoptiva (de mujer)
“Ezkondu dan ori aiztatzakua dau Maritxuk. (Etxba Eib)”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
áizti, áiztixa.
(b).
Izena.
arizti, arestoi (Lein.).
Hariztia. · Robledal. Antzina, haritz luzeak, punta moztu gabeak, zituen basoari zuaizti deitzen zitzaion, eta haritz mozkote lodiak zituenari aizti. Gaur egun bigarren hau entzuten da ia bakarrik.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
aj!.
(a).
Interjekzioa.
Iguina edo amorrua adierazten duen espresioa.
“Aj! zopa au eztago jateik./ Aj!, kendu ari emendik baloi zar orrekin.”
ohar bat
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
ajáu.
(b).
da
Aditza.
Kolorea joan. Itxuratxartu. · Ajarse.
“Alkondara ori oso ajauta daukazu ta ezizu jantzi./ Gaztetan ni be ederra nitzuan baiña oiñ majo ajauta najaok.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
áje.
1.aje, ájia.
(a).
Izena.
Gorputzaldi txarra. Parranda egunaren biharamunean eduki ohi dena. · Aje, mal cuerpo debido a una juerga.
“Kriston ajia najaukan astelen goizian./ Ajia pasatzeko dagonik onena, berakasaldia. ”
bíxamon.
2.aje, ájiak.
Izena.
Achaques (de vejez, sobre todo).
“Bein edade batera ezkero, ajia ugari izaten da./ Orrek zartzaroko ajiak die.”
Pluralean, batik bat..
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
ajura, ajuría.
(d).
Izena.
eufemismoa
Eibar.
Ayuda, lavatiba.
“Ipiñixozu ajuria perrejil kertentxo batekin. (Etxba Eib).”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-location-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
ajuste, ajustia.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
akáau.
(a).
da
du
Aditza.
Animalia bat berez hil edo norbaitek hil. · Morirse o matar un animal. Ixilik ezpaago jota akaau eingo aut.
“Iru eguneko txala akau jakue./ Atxurrakin buruan jota akau juan txakurra. Ixilik ezpaago jota akaau eingo aut. ”
Pertsonez ere esaten da lagunarteko hizkeran. Ixilik ezpaago jota akaau eingo aut..
Esamoldeak:
akáauta.
1.akaauta.
(a).
Adberbioa.
Hilda (abere bat).
“Txakur bat akaauta zeuan kamiñuan.”
2.akaauta.
(a).
Adberbioa.
Oso nekatuta, lehertuta. · Cansado, derrengado.
“Mendixan izan nitzuan atzo, ta gaur jota akaauta najaok.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
akábatzaille, akábatzaillia.
(c).
Izena.
Eibar.
Leuntzailea. · Pulidor.
“Akabatzailliak ezagun izaten dabe kalian be: musturra baltza. Baiña ondo irabazten dabe akabatzen. (SM)”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-location-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
akábau.
1.akabau.
(a).
du
Aditza.
Bukatu, amaitu. Terminar, concluir.
“Lanak akabautakuan, pelotan eittera joango naiz.”
Amaitu inguruetan esan ohi da baina ez Bergaran..
2.akabau, akabaua.
(b).
Aditza.
Pulir. · Metalezko piezei azala leunduz akabera eman.
“Aixkoria zorroztu ta akabau. Jen./Joan zaittez Txopanera ia akabau dittuen nere piezak. (Etxba Eib).”
3.akabau, akabaua.
(c).
Izena.
Acabado, pulido.
“Oso akabau eskasa emun jotsek etxiai. (SB Eibetno).”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
- a
- ábao, -u
- abélarte
- ábixa
- adárdun
- adárzabal
- afari
- agíñetako
- agur
- aidian
- aingéru lóra
- aitta-órde
- aitz-pérretxiku
- áixkora-kérten
- aizkoletxe
- akábera
- akulugáiñ
- alánbre-ési
- álbo
- álde
- ále
- alían egon
- alkórtu
- alperréko
- amabíko-txíki
- ámar
- amen
- amór própixo
- anaitzáko
- andi
- ángailla
- ánjelus
- ankámiñ
- ansuategi bedar
- ántz
- aóko
- apáluna
- ápenas
- aprezíau
- ar
- Arámaixo
- arazo
- árbola-sústar
- ardi-esne
- area, arearri
- argialboko
- ári
- arkaboz
- arlotekeríxa
- áro
- arra-árra!
- arrakátu
- árrantxo, -u
- arratára
- arráza-txákur
- árri
- árrio
- árrosko
- artálasto
- ártaxee
- arto-gári
- artzaiñ
- ási
- aspáldi
- astáputz
- asto-ganáu
- ástun
- atebikotx
- atezúlo
- atxillo!
- atzé-bikotx
- atzeskulari
- áundiki
- aurreko pareta
- áuskalo!
- autsi, autsa
- azabúru
- azbéte
- azkei
- azpijorria
- azúnberdiko