Bergara aldeko hiztegia
txíspa.
1.txíspa, txíspia.
(b).
Izena.
Chispa.
Suarenari beti txinparta..
2.txispa, txispia.
Izena.
Eibar.
"Armería. Llave o mecanismo que provoca la ignición.
“Atxa anaiak ziran onenak Ermun txispia ataratzen.”
sugiltz.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-location-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
Txíspas.
(c).
Izen propioa.
Elektrizista edo sasielektrizistei eman izan zaien ezizena.
“Txispas eta Joxeantoniokin afaldu neban.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
txist.
(c).
Interjekzioa.
Atentzio deitzeko erabiltzen den aho-hotsa. · Sonido inarticulado que se usa para llamar discretamente la atención.
“Txist! Badaukazu batekoik? (kartetan).”
Esamoldeak:
txistik (edo txirristik) ez eiñ.
Esapidea.
txistik (edo txirristik) ez etara, esan, mistik ez eiñ (Aram.).
Txintik ez egin. · No decir ni pío.
“Afari guztian eztau txistik etara./ Neska kontuik eztau txistik pe esaten./ Txistik etara barik jan dau zopia./ Umiak errespetua... txirristik pe ez e. Ben.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
txistára.
txistada.
1.txistara, txistaría.
(d).
Izena.
Txistada; "txist" edo antzeko zerbait ahoskatuz eginiko deia. · Llamamiento con un sonido inarticulado, "tz", "ps", o similar.
“Atzian txistaria entzun dot, zeiñ ete zan, eta bera./ Pasatzerakuan txistaria ein ddotsat baiña ezta akordau.”
ohar bat
Esamoldeak:
txistaria eiñ, batik bat.
Txistaria eiñ, batik bat.
2.txistara, txistaría.
(b).
Izena.
haur hizkera
Indizioa. · Inyección en lenguaje infantil.
“Medikuak txistara txiki bat emun biotsu, baiña txiki-txikixa.”
TXISTARIA EMON edo TXIST EGIN..
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
txíst eiñ.
(b).
dio
Aditza.
haur hizkera
Indizioa sartu.
“Txist eindda pasauko jatzu pupua./ Txist ein biotsut, baiña eztotsut miñik emongo.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
1.txístu.
1.txístu, txístua.
(a).
Izena.
Musika tresna. · Chistu.
“Dena dela "danboliñ-txistu" deitzen dio adineko askok ohizko txistuari eta "txistu" flautari. Ondo joten dau txistua Iñakik.”
Kikio eztok sekula ikusi? Txistua aretxek jote jok. Txistua dok, eztok danbolin-txistua, danbolin-txistua istrumento diferentia dok eta. Don.
.
2.txístu, txístua.
(b).
Izena.
Silbido.
“Etxian banago joidazu txistua.”
Esamoldeak:
txístuka.
(c).
Adberbioa.
Txistuarekin dei egiten.
“Txistuka txistuakin diar itten dabenian, "baiña “él venía silbando”", ba txistutan zetorren. Klem.”
txístutan.
(c).
Adberbioa.
txistu-joka.
Txistu-joka. · Silbando.
“Txistutan zetorren zuen mutikua./ Ixo, zein dabill or txistutan?/ Zetan zabitz zu txistu-joka?”
txístua jo.
(b).
du
Aditza.
Silvar.
“Zeintzuk ibilli die bart txistu-joka?/ Trenak txistua joten dau tunelian sartzeko.”
fíua jo.
3.txístu, txístua.
(b).
Izena.
Pitilina, zakila. · Pene.
“Zetan abill i txistua bistan?”
pitíliñ, txilíbittu.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
2.txístu, txistúa.
(a).
Izena.
Saliva.
“Ez bota txistuik.”
Erreparatu homonimoaren desberdin duela azentua..
Esamoldeak:
txistúa bota.
(a).
du
Aditza.
Escupir.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
txíta, txitía.
(b).
Izena.
txitxa.
Polluelo, pollita.
“Txitak erosittue basarrixan. ”
Esaerak:
Eibarko txitia Bergako oillua.
(c).
Esaera.
Eibarren gauza gutxi asko dela, alegia. Farol fama apur bat dute Bergaran.
Esamoldeak:
txitiak beste jan.
Esapidea.
Oso gutxi jan.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
- proba
- aasa
- abárketa
- abérats
- áborto
- adaríttu
- adóre
- afusilau
- agonixako
- ai
- áiña
- aintzakótzat artu
- aittazulo
- aixén txíki
- áizebe
- aiztatzáko
- ákats
- ála ála!
- albáilen
- aldákor
- aldera
- alegorri
- alkartasun
- almórrana
- altau
- amáika
- amásau
- Amériketa
- amortzu
- ánda
- andra-ikuste egun
- anikíllau
- ankábiur
- ankátrapu
- ánts
- antzeratu
- ao-sápai
- apárt
- apixo
- aprópos
- arabixa
- arántzarte
- arbide
- ardátz
- ardílana
- arénarri
- argínddar póste
- arílddu
- arkera egon
- armaixo aundi
- arotzérixa
- arráinddun
- arrana euki
- arrára
- arrauki
- arrébato
- arríbola
- arríttu
- artábirrin
- artámatxar
- arteroi
- artólapiko
- arúztu
- áski
- astákerten
- astegun soill
- astoperréjill
- asunur
- atekriskéta
- atrebídu
- átxur
- atzé-libre
- aukeráko
- auntz-bizar
- aurréra-kárga
- auspokerixa
- Autx-errixa
- azalatxúrtu
- ázi
- azkónar
- áztarka
- babábeltz
- báina
- bákarrik
- baldekára
- bána
- bapez
- bargázta
- barrandéro
- bárrika
- barruko naiez
- basáuntz
- básta
- batio
- be
- bedarrontze
- begilauso
- béiñ
- béla
- belaunbikótu
- belunka
- benpian
- beranéante
- berberdi
- beregándu
- bernamámiñ
- bertanbéra laga
- besteláko
- betózko
- bíar
- bidarri
- bietz-nárru
- bíkotx
- biñán
- birigatx
- bistúri
- bixk
- bizínai
- bizkárleku
- bokazíño
- bólu
- bórro
- botazíño
- brebenidu
- brotxilla
- bultzagarri
- burdíña-kósko
- burkúbeso
- burtárrasto
- buruázur
- burutazíño
- buztánikara
- damáikesa
- dantzáleku
- debozíño
- denbora
- desbárdiñ
- déskuidu
- déstera
- dilín-dalán
- diruzalétu
- domáu
- dra-dra-dra
- dulduríxo
- ebági
- edarto
- edur
- edurzúlo
- egiñáldi
- egóneziñ
- egúndoko
- Eibar
- elatz
- elízatar
- émendai
- enbído!
- enjeneral
- entañadera
- épai
- époka
- eraregi
- erderakára
- erdoi
- erkínddu
- Erlojuak dabil mundua
- erozeiñ
- erramillote
- errebez
- errége-errégiñak
- errékarri
- erremedíxau
- errengillára
- erréspetu
- érrez
- errí-lur
- érronka
- errubéra
- eságapeko
- esfórtzu
- eskástu
- eskillára-búru
- eskólau
- esku-errota
- eskúpeta
- esnati
- esnétela
- espínaka
- éstata
- estómagu
- estun
- étsai
- etxégintza
- etxóin
- euli-káka
- eupára
- euskalzále
- éxkel
- ezéla (be)
- ézinddako
- ézkondei
- ezpánaundi
- éztarri
- falsá-eskuadra
- farra-fárra
- fiésta
- fíxo izan
- fotografíxa
- frantzes-gólda
- frotáu
- fundídu
- gabióta
- gáinbera
- gaixozain
- galbíde
- gálera
- ganaudun
- gangárda
- garátu
- gari-azao
- garítxu bédar
- garraztásun
- gatzóntzi
- gazíttu
- gazté-dénpora
- geizto
- gérriko
- gibel bédar
- gírgerro
- gizátxarkerixa
- glu-glu
- goiága
- goldá-kútxillo
- gonaiza
- górantzia
- górriñ
- gosepásau
- gráda
- guardázibill
- gúriñ
- ibaazi
- idíau
- ígar
- igualéko
- ikára
- iketan
- íldako
- ille-joan
- íllúntzi bédar
- iñárra
- indizíño
- iñóra
- intxaur-káskal
- Inúzente égun
- ipúrbeltz
- ipurtázur
- irasagar
- irínddu
- irristo
- irústarbi
- ittáixo bédar
- itxas-maria
- itxungi
- itzebaittu
- ixiltásun
- íxur
- izen
- ízpi
- jabóiur
- jakínai
- jangoikuán atzámar
- jataille
- jazban
- jesukriston atzapar
- joán
- jornaléro
- jotekalari
- jústuri
- kaiñabéra
- kakagúra
- kákatza
- kalbo
- káletartu
- Kamiñondo
- kángrejo, -u
- kanpó-fúbol
- kántu
- kapónera
- karakote
- karéarri
- karlistáda
- karráxika
- kártola
- káskara
- kastáko
- katamíxar
- katóliko
- kaxagiñ
- kejáu
- kili-kíli
- kinkilléro
- kiríka
- kízkur
- kóbarde
- koipétsu
- kola
- komádrona
- konbersaziño
- konfusíño
- konpradóre
- kontrabeta
- kóntu
- korapillótu
- korrídu
- koskábillo
- kota
- kriáu
- kuartóe, -i
- kukúfraka
- kunbo
- kúrtzelu
- labádero
- labóre-lúr
- laiñera
- lakirixo
- lanerátu
- lanzádera
- láranja
- lárre
- lástaxee
- láuki
- lebadúra
- lekaixári
- lepagorri
- lerako
- lez
- limako
- líñu
- litxarreríxa
- lízun
- lokaáldi
- lóra
- lóti
- lúarrigintza
- lur
- lurrúndu
- máats
- máietz
- máistra, -o
- mákatz
- maláletxe
- mama
- mangá-mútur
- mantsótu
- marijuana
- márkes
- Martin Abade
- Mastérrekako éuskera
- mátxar
- maxkáldu
- mekauben zotz
- menderau
- mengor
- merkeáldi
- mezáko
- milagro
- minbéra
- miradóre
- mítiñ
- modúan
- moldiatzaille
- móro
- mostu
- motxárda
- muga-urrátu
- murruskára
- mutil-kóskor
- mútxur
- nagitturri
- napar-jénte
- narrúta
- Nebereta
- negu-mútil
- nerbióso, -a
- néure
- nóizko
- nórbaitt
- nun ero nundik
- -obi
- ode-zaparrára
- odóltsu
- ogi-kóskor
- ógro
- oilloluma
- óinddioko
- ojal
- okela-trontzo
- ola obe
- olzirau
- ondóko
- onez-onian
- opátxur
- ordáittu
- ordúrarte
- órma
- orrenbesteko bat
- ortóstu
- oskórri
- óstia
- ota-jaiki
- otsuai be ez opa
- otzíkara
- padezídu
- pago-lízar
- palankári
- pantalónera
- paralítiko
- párra
- pártez
- páseko
- pasmo
- páttal
- pédal
- pelotóe, -i
- perípuesto
- perretxikutári
- petrálontzi
- pikatára
- pikutára joan
- pinplau
- piñu-zuritzeko
- piripo
- pitxitxi
- plánto!
- plúma
- ponderau
- porsíakaso
- pótijo
- potx-potx
- prakánarras
- présape
- príxako
- proporziño
- pulpá-záku
- púntilla
- púta
- púxika
- rarokóte
- repetezíño
- sábi
- saiétera
- sako euki
- salbazíño
- saltzáile
- san martiñ
- sáno
- santuártu
- sare
- sasbera
- sasoiko
- sator-sagu
- ségarri
- seiréun
- sendátu
- sepultúra
- sífilis
- sinískor
- sobízkar
- sokadantza
- soltéro
- sorgin-áize
- soségu
- suatz
- subill-txendor
- suiñ
- súr-lúze
- sutauts
- taillerdun
- táket
- tantái
- tarrapatan
- tato
- teillégin
- tenporak
- testígutza
- tínte
- tíroka
- tóbera
- tolostúra
- tópeka
- tórto
- trajébaiñu
- tránpa
- trenbíde
- trintxa
- tríste
- trópel
- ttir-ttir
- txábeta
- txakur míngaiñ
- txámarra
- txantxángorri
- txar
- txarri-ágiñ
- txártel
- txatxútu
- txíflo
- txíle
- txímutx txákur
- txínguan
- txipítta
- txírriki-txárraka
- txirtxil bedar
- txitáldi
- txixá-érreka
- txonbolo
- txori-opil
- txósna
- txúleta
- ua-uau
- ugartu
- úle
- umétoki
- untzilla-keixa
- urbédeinkatu
- uretz
- uróillo
- urretx
- urrúma
- Urtézar egun
- uskeríxa
- uuu
- xapi!
- xirbistu
- zái
- zakú-patata
- zan bédar
- zapabúru
- zápla
- zapuztu
- zarrára
- zátar
- zéken
- zénbatero
- zer
- zerráu
- zeterixa
- ziarro
- ziezto
- zílindro
- zintta-dantza
- zíriñ
- zíttal
- zor
- zoroétxe
- zótiñ
- zúek
- zupa-zupia egin
- zurittasun
- zutíttu