Bergara aldeko hiztegia
éstata, éstatia.
(b).
Izena.
éstrata, estreta, estatarro, estrada (Lein.).
Lurraren nibela baino beheragotik, sakonagotik, doan bidea. Uraren eta gurdien eraginez, batik bat, sakontzen ziren. · Estrada; dícese de los caminos que transcurren
“Len baserri guztietara zeuan estatia, baiña oiñ sasiz eta anabasaz beteta dare./ Mutikua estatara jausi zan muturrez aurrera./ Urak lurrazala eruan eruan, olaxe einddakuak (estatak). Klem.”
Zakarrak botatzeko leku bihurtu ziren estatak bere izatea galdu zutenean. Orain ia guztiak estalita daude..
ohar bat
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
estatazulo, estatazulúa.
(c).
Izena.
Estata, honelako esaldietan:
“Estatazulora jausi nitzuan muturrez aurrera. ”
estátarro.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
estátu, estatúa.
(d).
Izena.
Estado, antigua medida de superficie. Zera dio M. Moliner-ek: "Estado. Medida de superficie equivalente a 49 pies cuadrados".
“Guk e, neurrixa gaur ibiltzen douna, areia, metrua, eta etareia. Lenao esan eitte zeben, baiña neuk ola ibili ola, neuk ezautu ta zenbat dien eztakitt: estatúa. Izengo zan laixan eitten zana ero. Don.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
éste, estía.
(a).
Izena.
Intestino.
“Esteko gaitzen bat dauka, itxuria.”
ohar bat
Esaerak:
Gaztiak buruan be estiak eukitze ittue.
Esaera.
Antzuola.
"Gaztea beti goseak." (Lar Antz)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-location-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
este-áundi, este-aundíxa.
(d).
Izena.
Esófago?
“Tubua aurretik, este-aundittik, gargantatik sartuta. Don.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
estegórri, estegorríxa.
(c).
Izena.
Esófago.
“Eta goma bat estegorrittik, estegorrira barik, brantzara sartu, zaku-aundira aiziak etaratzeko, ori be eitten jakon. Don.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
este-nausi, este-nausixa.
(d).
Izena.
Eibar.
Heste lodia. · "Intestino grueso.
“Gure erraietako este nausixa.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-location-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
estendídu.
1.estendídu.
(c).
da
dio
du
Aditza.
Dirua normala baino gehiago zerbaitetan gastatu. · Gastar el dinero sin reparos.
“Ikusi dozu Joane traje barrixakin? Eztakitt oinguan zela estendidu daben ainbeste dan ximurrakin./ —Emeretzi errial pagau neban gero entradia, e. —Pentsaizu; estendidu jatzun, e. Mertz.”
2.estendidu, estendidúa.
(c).
Adjektiboa.
Dirua derrigorrezko gauzak ez direnetan erraz gastatzen duena. · Dícese de la persona que gasta sin reparo.
“Loibiai motorra erosi dotsa. Beti izan da estendidua Nikolas.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
estériko.
1.estériko, estérikua.
(d).
Izena.
Nerbiotako gaitza. · Mal de nervios.
“Gerra denporan Amatiñoko andra gaztiai gure etxe aurretik pasatzerakuan amak preguntia: -Ze esan dotsu medikuak? -Esterikua daukatela.”
Etim.: "histérico" agian; edo "heste" (?).
2.estériko, estérikua.
(d).
Eibar.
Beherakua. · Diarrea.
Etim.: "heste+eri", beharbada.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-location-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
estério, estériua.
(c).
Izena.
estéreo.
Apeak neurtzeko unitatea, metro kubikoa neurtzen duena. Apeak pilan neurtzen dira: pilaren luzeera, zabalera eta altuera biderkatu eta hainbeste esterio. · Unidad para medir las apeas, generalmente de pino o eucalipto, destinadas a la papelera, equivalente al metro cúbico.
“Lenengo kamioikaran amar esterio joan die eta bigarrenian amabi./ Esteriua bi milla pezeta inguruan jabik.”
Materialetarako egurra, enbor handia, metro kubikotan neurtu ohi da eta apeak, berriz, esteriotan.
.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
estésobre, estésobria.
(d).
Izena.
Apéndice.
“Estesobretik operauta dago.”
Sobratzen den hestea, alegia.
.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
estesobreko, estesobrekua.
(d).
Izena.
Apendicitis.
“Estesobrekuakin eruan dabe ospittalera. (AAG Eibes)”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
estímau.
1.estimau.
(b).
du
Aditza.
Estimar, apreciar, agradecer.
“Fabrikan jentiak asko estimatzen dau./ Joan zaittez tiagana, estimauko dau bisittia ta.”
Esamoldeak:
estímauta dago, baiña....
(c).
Esapidea.
Eskerrikasko, baina...
“Estimauta dago, baiña gaur ezin ddot zuenera bazkaltzera joan.”
2.estimau, estimáua.
(b).
Adjektiboa.
Estimado, -a, apreciado, -a.
“Bergako rellenuak oso estimauak die.”
Esamoldeak:
norbait edo zerbait estímau euki.
(c).
Esapidea.
norbait.
Norbait edo zerbait maitea izan.
“Pello oso estimau dauke lagunartian./ Oso estimau zeukan bizikleta zarra./ Zuek ezautukozue Sabastien, gurian bi urte kriau einddako mutilla, estimau asko eukittakua. Hil.”
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-approximately-equal-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
estimazíño, estimaziñúa.
(b).
Izena.
Estimación, aprecio.
“Antxoei gurian iñok etxao estimaziñoik emuten./ Errixan eztauka estimaziño aundirik.”
ESTIMAZI.
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-info-squared-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-quote-96.png)
![](/modules/custom/hiztegia/assets/icons8-medium-priority-96.png)
- e
- edarki
- edozetaráko
- edúr-ur
- egin
- égon
- egunalbáko
- eguzki
- ekúlondo
- elizante
- émeki
- enbidixa
- éngrudo
- enségida
- épa!
- epidemia
- eráñuntxo
- érdera
- erdizpurdi
- erkiñ
- érloju
- erostéille
- erraméru
- errébeska
- errége
- errekako txinbo
- erreme
- errendu
- erréspetau
- erré-úsaiñ
- erríko éskola
- errondalari
- erru bedar
- eságapeko
- esfórtzu
- eskástu
- eskillára-búru
- eskólau
- esku-errota
- eskúpeta
- esnati
- esnétela
- espínaka
- éstata
- estómagu
- estun
- étsai
- etxégintza
- etxóin
- euli-káka
- eupára
- euskalzále
- éxkel
- ezéla (be)
- ézinddako
- ézkondei
- ezpánaundi
- éztarri